Küsimus on õigustatud, sest siin tuleb arvestada eriliste tingimustega. Miks üldse tolmuimeda on vaja, saab kiiresti selgitatud: sest iga "prinditud" metallist detail tekib pulbrivoodis. Üks või mitu laserit sihivad täpselt neid alasid, millest lõpuks saab prinditud toode ja kõvendavad pulbri. Järele jääb suur kogus kõvendamata pulbrit. See tuleb ära imeda ja seejuures tuleb arvestada kahe põhimõttega.
Kahekordne väljakutse: Plahvatuskaitse ja materjalikulu tõhusus
Esiteks: Nagu teisedki metallipulbrid, on ka lisanditootmise metallipulbrid plahvatusohtlikud. Kui neid tööruumist tavalise tööstusliku tolmuimejaga imeda, oleks tegeliku plahvatuse oht märkimisväärne. Pulber tuleb seega muuta "kahjutuks" või "inertseks" – see tähendab: inertiseerida. Selliste ülesannete jaoks (algselt metallitöötluses) on Ruwac välja töötanud kompaktsed märgseparaatorid.
Teiseks: Lisanditootmise metallipulbrid on tõeliselt kallid. Eriliste sulamite või metallide (nagu titaan) puhul võivad kulud ulatuda mitme saja euroni kilogrammi kohta. Kuna suur osa materjalist eksisteerib endiselt pulbrina, on tegemist märkimisväärsete kogustega, mida tuleks kindlasti taaskasutada. Vastasel juhul ei saa lisanditootmine olla majanduslikult tasuv.
Need nõuded täidab märgseparaatoriga imemine. Pulber juhitakse esmalt vedelikumahutisse – siis ei ole see enam plahvatusohtlik. Taaskasutamiseks tuleb see ainult kuivatada. Nii säilib omaduste profiil.
Tõestatud lahendus ja pilk tulevikku
See põhimõte on end tõestanud. Juhtivatel metallidega lisanditootmise süsteemide tootjatel on Ruwaci märgseparaatorid olnud (lisavarustuse) programmis juba palju aastaid.
Lähitulevikus muutub metallipulbrite ekstraheerimine ja taaskasutamine 3D-printimise juures veelgi lihtsamaks. Siis ei toimu inertiseerimine mitte vedelikus, vaid kaitsegaasi all, ning kuivatamisest saab loobuda. Ruwac on arendanud selle protsessi seeriatootmiseks valmis ja tutvustas seda 2024. aasta novembris Formnexti messil – tööstusliku 3D-printimise ekspertide kesksel platvormil.